Taimed

PIIBELEHE ÕIED (CONVALLARIA MAJALIS) – Piibeleht on tugevatoimeline ravimtaim ning tema õisi kasutatakse rahvameditsiinis alternatiisvselt südamerohuna. Teaduslikes allikates on täheldatud, et aitab valude, hingeldamise ja tursete vastu. Üleannustamise korral võib inimorganismile mõjuda mürgiselt, seetõttu vältida seespidist kasutamist. (Võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist.)

TEEPUUÕLI (MELALEUCA ALTERNIFOLIA LEAF OIL) – Teepuuõli on tugev antiseptik, mis sobib kasutamiseks infektsioonide ja nahahaiguste vastu. Rahvameditsiini teaduslikes allikates on täheldatud, et teepuuõli puhastab ja desinfitseerib haavu ning on haavasid parandava toimega traumade ja sisselõigete korral; sobib kasutamiseks rasuse ja aknelise naha korral; aitab küüneseene, ohatise ja putukahammustuste korral; tugevdab hingamissüsteemi ja ravib hingamisteede haiguseid; soovitatakse kasutada liigeseprobleemide (ka põletikulised juhud) ennetamiseks; peatab atüüpiliste rakkude kasvu; bioenergeetiliselt mõjub stimuleerivalt psüühikale, rahustab närvisüsteemi, kaitseb naharakke väliskeskkonna agressiivse mõju eest. Nahale kandmisel võib tekkida põletustunne, aga reaktsioon on loomulik ning ei põhjusta põletusi, ka limanahkadele sattununa. (Mõeldud eelkõige välispidiseks kasutamiseks).

PÕDRASAMBLIK (CLADINA RANGIFERINA) – Põdrasamblikku kasutatakse rahvameditsiinis eelkõige pikaajalise, tugeva köha ning bronhiidi vastu. Teaduslikes allikates on täheldatud, et leevendab kurguvalu ning ülemiste hingamisteede vaevusi. Samuti leiab see kasutust maksahaiguste korral. Põdrasamblik toimib kõhukinnistina ning võib suurendada söögiisu. Põdrasamblikult on iseloomulik tugev mõrkjas maitse. Üle kahe nädala järjest pole soovitatav kasutada.

KUUSEOKKAD (PICEA ABIES LEAF) – Teaduslikes allikates on täheldatud, et kuuseokkad sisaldavad rohkelt askorbiinhappeid. Neis leidub raua, kroomi, vase, allumiiniumi ja magnaanisoolasid, eeterlinne õlisid ja parkaineid. Okkad on rikkad C- ja K- vitamiinide ning A-provitamiinide poolest. Värsked okkad sisaldavad E-vitamiini ja karotiini, mangaani, vaste, tsinki ja koobaltit. Okastega ravitakse südame-, kopsu-, mao-, maksa-, neeru ja põiehaigusi, hingamisteede katarre, silma- ja kõrvahaigusi jne. Kuuseoksi kasutatakse peavalude vastu. Kuuseokkad sisaldavad üle 10 % eeterlikke õlisid, vaiku, tanniine, flavanoide ja mineraale. Seetõttu kasutatakse neid haavaverejooksude (ka sisemiste seedeelundkonna verejookude) peatamisel. Tanniinid seovad raskemetallide soolasid, mistõttu on kuuseokastel mürgisust vähendav ja organismi puhastav toime. Kasutatakse haavade, põletike ja nahahaiguste desinfitseerimisel. Aitavad hästi seedeelundite põletike korral ning toimivad kõhukinnistina. Kuuseokkad loovad bakterite ja viiruste arenguks ebasobiva keskkonna, kuna on hallitusseente eoste arengut pärssiva toimega. Kuusk on antibakteriaalse ja krampidevastase toimega ning aitab reguleerida ainevahetuslikke protsesse ja parandada vereringet. Kõrvalnähtusi ei ole täheldatud.

HOBUKASTANI ÕIED (AESCULUS FLOS) – Rahvameditsiini kohaselt kasutatakse selle puu õitest valmistatud teed eelkõige kõhulahtisuse korral. Samuti leevendab õitest valmistatud tõmmis liigestepõletikust tingitud vaevusi, eriti alajäsemetel. Õite tõmmist kasutatakse ka veenilaiendite leevendamiseks. Profülaktilisel eesmärgil kasutatakse hobukastani õisi tromboflebiidist tulenevate troofiliste haavade ravimiseks.

PÄRNAÕIED (TILIAE FLOS) – Pärnaõitel on tugev põletikuvastane ja rahustav toime. Pärnaõite tugevalt higistama panev ja neerude tegevust ergutav toime aitab kehast kiiresti eemaldada bakterite või gripiviiruste toodetavaid toksiine ehk eelkõige on pärnaõied abiks külmetus- ja gripihaiguste sümptomite leevendamiseks. Vähem on pärnaõietee tuntud kui neerude korrastaja (nn verepuhastaja). Samuti lisatakse pärnaõisi raviteedele, kui on häiritud sapi moodustumine ja eritumine. Seega on ta abiks söögiisu suurendajana.
Põrnaõieteel on ka rahustav toime. Pärna õied sisaldavad tugevatoimelisi glükosiide (hüperidiini, tiliatsiini), eeterlikke õlisid (tuttava meeldiva lõhna annab pärnaõitele farnesool), flavonoide, saponiine, park- ja mõruaineid. Vitamiinidest sisaldab pärnaõis C-vitamiini ja A-provitamiini. Pärnaõies sisalduvad glükosiidid stimuleerivad tugevasti näärmete tööd ning näärmed võidakse ära kurnata. Seetõttu ei tohiks pärna õisi tarvitada kauem kui kolm nädalat järjest, siis tuleks pidada poolteist kuud vahet. Pealegi soodustab see tee kaaliumi ja teiste mineraalainete eemaldamist organismist, mistõttu eriti ettevaatlikud peaksid tema pruukimisel olema südame- ja lihastehaiged. Samadel põhjustel ei tohiks pärnaõieteega liialdada eriti need inimesed, kes võtavad verevedeldustablette.

KARULAUK (ALLIUM URSINUM) – Karulauku kasutatakse tavapäraselt maitsetaimena. See sisaldab mitmeid eeterlikke õlisid nagu allitsiin ja alliin ning on suurim C-vitamiini allikas taimede seas. Karulauk omab tugevat antibakteriaalset ja toniseerivat mõju ning on rahvameditsiinis kasutatud skorbuudi, reuma, igemehaiguste, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaiguseid, kasutatakse karulauku ka nende leevendamiseks. Taime kasutatakse veel ateroskleroosi ja kõrge vererõhu korral. Taime tarvitamine aitab kõhuhädade korral, kuna omab kergelt diureetilist mõju. Karulauk on organismi puhastava toimega, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Karulauk on ka isu tõstva toimega. Karulauk ei sobi maohaavanditega inimestele.

VEREURMAROHI (CHELIDONIUM MAJUS) – Vereurmarohi on Eesti metsades väga levinud taim. Rahvameditsiinis on taime mahla kasutatud eelkõige soolatüügaste, konnasilmade, seenhaiguste, sügeliste ja kollasuse raviks. Taime mahl leevendab ka putukahammustusi, marrastusi ja halvasti paranevaid haavu. Allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral on tehtud vereurmarohu vanne. Vereurmarohu vesileotisega on loputatud pead, et vabaneda kõõmast. Kuivatatud vereurmarohu teega on ravitud ka seedeelundite haigusi nagu maksahaigused, sapipõie- ja jämesoolepõletikud. Teesegu võib juua üks klaas päeva jooksul ning mitte üle kümne päeva järjest, kuna taimemahl on mürgine. Taime maapealsete osade keedis on olnud kasutusel ka kompressina silmakatarri korral, kuid tundlikkuse korral taime kindlasti mitte kasutada. Taime kollakas piimmahl on suhteliselt mürgine ja tugevasti sööbiv aine. Seega suures koguses nahale sattudes võib see tekitada ärritust ning haavandeid. Taimemahla allaneelamisel tekib kõrvetav valu suus ja kurgus ning võib tekkida mürgistus mao- ja maksavaludega, iivelduse ja krampidega. Kohese esmaabi korral ei ole kahjustused surmavad. Suuremate annuste (mitte üle 416mg päevas) seespidisel tarvitamisel on esinenud maksa- ja sapiteede kõrvaltoimeid.

HUMALAKÄBI (HUMULUS) – Humala õisikud ja käbid sisaldavad eeterlikke õlisid, sh α-mürtseeni, humuleeni, β-karüofülleeni, farneseeni,   borneoolipalderjanhappeestrit, geraniooli, linalooliferuulhapetkohvihapet ja selle derivaate, kalkoone. Humal sobib unetuse, närvilisuse, rahutuse, pingete, peavalu, hüsteeria, stressi ja isupuuduse raviks. Humalat võib kasutada ka menopausivaevuste, menstruatsioonivaevuste, katkenud menstruatsiooni, nõrkushoogude ja reumavalude ravimiseks. Lisaks leevendab humal närvisüsteemist tulenevaid seedehäireid ja jämesoolepõletikku. Humalat soovitatakse siiski tarbida mõõdukalt ja mitte pika aja vältel, ületarbimisel humal vähendab seksuaalset aktiivsus ning võib tekitada iiveldust, peapööritust ja hüpnootilisi ettekujutisi. Humal alandab tõenäoliselt meeste sugutungi, kuid võib naistele mõjuda armurohuna ning on tõenäoliselt ka östrogeenselt aktiivne. Kosmeetikas kasutatakse humalat näonaha värske ning särava jume taastamiseks. Samuti leevendab välispidisel kasutamisel närvi-, reuma- ja liigesvalusid. Humal soodustab ka uinumist ning leevendab veel maovaevuste, kõhupuhituse, depressiooni, südamepekslemise, üldiste krampide neeru- või põievaevuste puhul ja östrogenipuuduse korral. Humalal on diureetiline toime ja vastumürgi mõju alkoholikääritamisproduktidele.

Ülalnimetatud andmed pärinevad:

60 haigust – Nõuanded arstidelt ja tervendajatelt, Kirjastus sünnimaa, 2001

«Eesti NSV ravimtaimed» Valgus, 1983

http://herba.folklore.ee/

http://tervisloodusest.weebly.com/

Teadmiseks tarbijale! Traditsiooniliselt on ravimtaimede kasutamise oskus Eesti maarahval alati olnud au sees olnud. Ärge unustage, et ravimtaimede kasutamine ei saa kunagi asendada arsti poolt määratud ravimeid!